Pärast automüüki nõutakse remondiraha – mida teha?

Üks ebameeldivamaid olukordi automüüjale tekib siis, kui mõni päev või nädal pärast tehingut võtab ostja ühendust ja teatab, et autol on tekkinud tõsine rike.

Jutt võib käia mootorist, käigukastist, turbost, elektroonikast või mõnest muust kallist detailist. Mõnikord lisandub kohe ka nõue, et endine omanik maksaks remondi täielikult või osaliselt kinni.

Selline nõue ei tähenda automaatselt, et ostja üritab müüjat petta. Kasutatud autol võib tõesti olla puudus, mis oli olemas juba müügi ajal, kuid mida ostja tavapärase kontrolli käigus ei märganud.

Samas ei tähenda ka iga pärast müüki tekkinud rike automaatselt seda, et müüja peab remondi kinni maksma. Oluline on see, milline oli auto seisukord tehingu hetkel, mida pooled teadsid, millest räägiti ja mida lepingus fikseeriti.

Lihtsustatult tähendab varjatud puudus probleemi, mis oli olemas juba auto üleandmise ajal, kuid mida ostja ei saanud tavapärase ülevaatuse käigus mõistlikult märgata.

Näiteks võib auto väliselt ja proovisõidul normaalselt töötada, kuid mõni oluline tehniline probleem oli juba enne tehingut arenemas.

Oluline vahe on sellel, kas puudus eksisteeris tehingu ajal või tekkis alles hiljem kasutamise, kulumise, õnnetuse või muu põhjuse tõttu.

Samuti on tähtis, kas ostjat teavitati konkreetsest probleemist enne ostu. Kui puudus oli ostjale teada ja see fikseeriti lepingus või kirjavahetuses, on olukord teistsugune kui siis, kui oluline probleem jäi talle teadmata.

Kasutatud sõiduki puhul tuleb arvestada vanuse, läbisõidu ja loomuliku kulumisega. 15-aastase ja 250 000 kilomeetrit sõitnud auto seisukorralt ei saa oodata sama, mida peaaegu uuelt sõidukilt.

Kuluosade kulumine, kosmeetilised vead ja vanusega seotud riskid võivad olla kasutatud auto tavapärase seisukorra osa.

Seetõttu ei saa üksnes fakt, et mõni detail pärast ostu purunes, veel iseenesest tõendada, et müüja varjas puudust või rikkus lepingut.

Vaidluse puhul tuleb vaadata konkreetset autot, tema vanust, läbisõitu, müügihinda, hooldusajalugu, kirjeldatud seisukorda ning seda, millal ja miks rike tekkis.

Üks parimaid viise hilisema vaidluse riski vähendamiseks on auto seisukorra võimalikult täpne dokumenteerimine enne tehingut.

Kui tead, et kliimaseade ei tööta, mootor tarbib õli, kerel on kahjustus või käigukast käitub teatud olukorras ebatavaliselt, tasub see ostjale selgelt välja öelda.

Olulised puudused võiksid olla kirjas müügilepingus või vähemalt säilinud kirjavahetuses. Ainult suulisest lausest võib hiljem olla raske tõendada, mida ostjale tegelikult öeldi.

Samuti tasub säilitada müügikuulutus, fotod, hooldusdokumendid ja ostjaga peetud kirjavahetus.

Esimene samm ei peaks olema ei kohe maksmine ega ostja täielik ignoreerimine. Kõigepealt tasub küsida täpset infot.

Palu ostjal kirjeldada, milles probleem seisneb, millal see ilmnes, millises töökojas autot kontrolliti ja milline on diagnoos.

Kui nõue puudutab kallist remonti, tasub küsida kirjalikku diagnostikat või töökoja dokumenti. Üks lause telefonis, et „mootor on läbi“, ei anna veel piisavalt infot.

Ära tunnista automaatselt vastutust enne, kui asjaolud on selged. Samuti ära tee kiiret ülekannet lihtsalt selleks, et konflikt kiiresti lõpetada.

Mõnikord võib täiesti tavaline tehniline vaidlus muutuda agressiivseks. Ostja võib nõuda raha kohe, ähvardada kohtuga või väita, et müüjal on ainult mõni tund otsustamiseks.

Kohtusse pöördumise mainimine iseenesest ei tähenda väljapressimist. Inimesel on õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Kahtlasemaks muutub olukord siis, kui eesmärk ei ole enam probleemi sisuline lahendamine, vaid müüja hirmutamine kiire makse tegemiseks.

Kui suhtlus muutub ähvardavaks, säilita sõnumid ja muu kirjavahetus. Vajadusel tasub küsida õigusnõu ning otsese ähvarduse korral pöörduda politsei poole.

Oluline on teada, kes oli tehingu teine pool. Kui auto müüdi ühelt eraisikult teisele, ei ole olukord sama mis tarbija ostul autokauplusest või muult ettevõtjalt.

Eraisikutevahelise vaidluse puhul ei lahenda Tarbijavaidluste komisjon tavaliselt poolte vahelist vaidlust ning lahendus võib vajadusel tulla kohtust.

Seetõttu on kirjalik leping ja tõendid eriti olulised. Hiljem võib vaidlus sõltuda sellest, mida pooled suudavad tehingu ja auto seisukorra kohta tõendada.

Müügilepingusse tasub märkida vähemalt auto andmed, müügihind, läbisõidunäit ja sõiduki teadaolev seisukord.

Pane kirja teadaolevad olulised puudused ja muud tingimused, milles ostjaga kokku leppisite.

Tee enne üleandmist autost fotod või video, eriti kui sõidukil on nähtavaid kahjustusi.

Säilita kuulutus ja ostjaga peetud kirjavahetus ka pärast tehingut.

Mida selgemalt on auto seisukord tehingu hetkel fikseeritud, seda vähem jääb hiljem ruumi vaidlusele selle üle, mida ostja teadis või mida talle lubati.